Kasutajasõbraliku veebi omadused

Kasutajasõbraliku veebi omadused

Käesolev artikkel keskendub peaasjalikult kasutajasõbraliku veebi iseärasustele ning täpsemalt just ühe maailma kasutajasõbralikkuse eksperdi, Jakob Nielseni, silmade läbi. Lugesin seda artiklit ise kuskil juhuslikus portaalis ning see köitis mind kohe ja sundis tegema väikse eestikeelse kokkuvõtte.

Jakob Nielsenit, keda näeb ka kõrvalolevalt pildilt, nimetatakse justnimelt “veebilehe kasutajasõbralikkuse guruks” (hüüdnime andis New York Times), aga ka “kasutajasõbralikkuse kunniks” (nime autoriks seekord Internet Magazine).

Oma Alterbox uudiskirja ning www.useit.com saidi abil on ta harinud tuhandeid veebidisainereid üle maailma, aastast 1995. Ajal, kui internet Eestis alles pinda koguma hakkas. Kuigi tema vaated on üsna põhimõttekindlad, eriti just lennukatele disaineritele, siis sellegipoolest on ta kasutajasõbralikkuse valdkonnas üks tuntumaid spetsialiste maailmas.

Järgnevalt toongi välja selle intervjuu, mida Jakob Nielseniga peeti, keskendudes just internetilehekülje kasutajasõbralikkuse aspektidele.

Palun räägi pisut iseendast ning sellest, kuidas sa sellise valdkonna peale sattusid?

Olen töötanud kasutajasõbralikkuse valdkonnas aastast 1983 ning minu esimesed projektid olid praktiliselt ainult tekstide toimetamine. Seejärel tuli pisut graafilist tööd juurde. Näiteks, oma üliõpilastega koos uurisime põhjalikult Macintoshi tarkvara, mis polnud sugugi nii hämmastav kui inimesed on seda idealiseerinud.

Selline varasem kogemus tuli hilisemas perioodis paljuski kasuks, kuna paljud veebi varajased aplikatsioonid olid märkimisväärselt sarnased vana IBM 3270-ne aplikatsioonidega, stiilidega. Ühesõnaga, kasutajasõbralikkusega tegelevale inimesele oleks kasulik tunda hästi arvutite generatsioone, nende arengulugu, see lubab kergemini selgitada inimeste harjumusi ja trende, ning mitte alati uute hoovustega kaasa triivida.

Minu esimene aastakümme karjäärist oli suunatud kahele probleemile: kuidas kasutajasõbralikkuse meetodeid laiemale ringile tutvustada ning kuidas parendada online informatsiooni kasutajasõbralikkust. Selle tulemusena kirjutasinka oma esimese raamatu hüpertekstide iseärasuste kohta 1989 aastal ning koostasin ka lihtsa sõnaraamatu, mis aitaks tarkvara arendajatel luua uusi põnevaid tarkvarasid justnimelt kasutajasõbralikumalt lõpptarbijale.

1994-st aastast hakkasin üleüldisemalt tegelema internetikeskkonna kasutajasõbralikkusega. Minu arust oli päris naljakas olukord siis, et paljud kriitikud kaeblesid selle üle, et kasutajasõbralikkuse meetodeid ei ole võimalik veebilehekülgedel kasutada, sest kogu veeb töötab ainult vastava tarkvara aplikatsioonide piires.

Viimastel aastatel on muidugi ka neid, kes vaidlevad igasugustele kasutajale sõbralikeks muutuvate lahenduste arendamisele vastu, kuna tihtipeale tehakse asjad nii lihtsaks, et mitmed aplikatsioonid justkui jäävad jänni, AJAX või nii. Mõned eiravad selliseid arenguid ja töötavad oma klientidele vastu.

Loomulikult, kasutajasõbralikkus üleüldse tähendab seda, et kasutajal oleks oma keskkonnas võimalik luua päris oma nägu, olgu selleks internetikeskkond, mobiiltelefon või misiganes muu. Oluline on see, et kõik toimiks vastavalt inimese psühholoogiale, mis on olnud siiski stabiilne ligi kümme tuhat aastat.

Teie arvates, milline on parim viis internetilehekülje testimiseks?

Tuleb järgida 3 põhilist reeglit: saa oma kliendiga kokku, küsi nendelt nende soovide kohta, jää vait ja lase neil rääkida.

Kuigi need nimetatud reegilid on täiesti enesestmõistetavad, siis sellegipoolest tihtipeale neid eiratakse või unustatakse ära. Näiteks, on täiesti vale testida internetikeskkonda oma sõprade ringis (tõenäoliselt tegelevad nad samuti veebi teemaga ning on asjadele palju rohkem vastuvõtlikud), või siis kolleegidega. Tuleb kindlasti suhelda nende kasutajatega, kes on lõpptarbijad või siis ühe kasutajaga, kes tõenäoliselt iseloomustab suuremat ringi ehk nendega, kes ei tea sinu projektist mitte midagi. Sellisel moel saab kõige paremini testida, mis läheb peale ja mis mitte.

Just sellepärast ongi “vait olemise” reegel nii oluline. Loomulikult, hea kui projektiga tegeleb suurem ringkond, mis võimaldab ammutada rohkem informatsiooni ning seda läbi seedida. Testimisel on suurem projektimeeskond kindlasti eeliseks.

Kuidas testida veebilehe kasutajasõbralikkuse iseärasusi mobiiltelefonidel?

Põhireeglid on mobiiltelefonide puhul siiski samad nagu internetikeskkonnas. Lisaksin siia neljanda reegli: testida projekti oma kliendi varustusel. Teha seda kasvõi möödaminnes ja tundma õppida, millist varustust üldse lõpptarbija kasutab. Aastaid on lähtutud resolutsioonist 1024×768, kuigi nüüd on see liikumas kraadivõrra kõrgemale. Loomulikult arvutid on kõigil põhimõtteliselt sarnased, kuvarid ja nii.

Mobiiltelefonidega on teine lugu. Lõpptarbija varustust testida on üsna keeruline, sest mobiiltelefonid erinevad oluliselt rohkem kui arvutid. Oma töögrupiga testime tavaliselt kolme erineva mobiiltelefoni tüüpide peal: odavad (mõnede võimalustega), targemad (Blackberry näiteks) ja puute-ekraaniga telefonid (iPhone näiteks).

Oma töös me tavaliselt otsime vabatahtlikke, kes tulevad oma telefonidega meie loodud süsteemi testima. See tähendab muidugi, et peame kutsuma päris palju vabatahlikult, erinevalt sellele testimisele, mida me teeme arvutite põhjal. Põhjus ongi selles, et kasutajasõbralikkuse printsiibid on väga muutlikud erinevat tüüpi telefonide puhul.

Ideaalis, soovitan, et internetilehekülge testitaks 3 erineva mobiiltelefoni liigi peal, mida eelnevalt nimetasin. Aga kõige parem on luua internetilehekülje disain spetsiaalselt mobiiltelefonile. Siis saab mobiiltelefoniga surfaja valida endale mobiiltelefonile mõeldud vaate ning tal on leheküljel palju hõlpsam surfata. On ju loogiline, et internetileheküljed luuakse peaasjalikult siiski arvutikasutajatele.

Üldine filosoofia aga on see, et luua üldine platvorm, mille disain on sobilik nii arvutile kui mobiiltelefonile. Kuid selline mõtteviis ei tööta kasutajasõbralikkuse lähtepunktist vaadates, sest need kaks tööriista, arvuti ja mobiiltelefon, on siiski piisavalt erinevad. Siis tekib olukord, kas arvutikasutajale on lehekülg liiga tühi, lihtne ja stabiilne või siis mobiili kasutajale liiga keeruline. Sellepärast ongi parimaks lahenduseks kaks erinevat disaini.

Kuidas läbi viia taskupärane testimine?

Peamine koht, kus ei tuleks aega ja raha kokku hoida on testimine õigete inimeste baasil. Sest kui testida süsteemi valede inimestega (sõbrad, töökaaslased), siis riskid sellega, et sa testid süsteemi inimestega, kes ei pruugigi sinu projekti tulevikus üldse kasutada (või siis tunnevad seda valdkonda piisavalt hästi, et õiget kriitikat anda).

Aga loomulikult testimine võib olla nii kallis kui ka odav tegevus. Nagu ka eelnevalt mainisin, siis testida võid ka ise, seega täiesti tasuta. Seda eeldusel, et sa tunned just neid õigeid inimesi, kes iseloomustavad reaalselt lõpptarbija iseärasusi. Pealegi, sul pole tarvis ka ühtegi varustust, videokaamerat või mõnda tarkvara, kui sa testid oma projekti paberkujul prototüübil. Väike läptop, arvuti ja konverentsiruum on selline tüüpiline testimiskeskkond.

Vaadates, kuidas internetileheküljed ja blogid arenevad, kas ‘breadcrumb’ navigatsioon on surnud?

Ei, sugugi mitte. Oleme täheldanud, et testimise käigus paljud kasutajad jälgivad just seda asukohajoont, et olla teadlik, kus nad siis parasjagu lehel on ja sealt siis edasi või tagasi liikuda.

Seega, ‘breadcrumb’ on kindlasti kasulik. Pealegi asukohamäärangu lahendus on tavaliselt ehitatud selliselt, et see ei sega sugugi neid kasutajaid, kes pole harjunud sellel ribal navigeerima. Paljud kogemused on ka näidanud muidugi, et asjukohamäärang ei lähe üldsegi kasutajatele korda. Aga sellest pole midagi, sest see ei sega ning üldiselt ‘breadcrumb’ disain on nii tagasihoidlik, ja nende lisamine on pigem teretulnud nähtus, mõeldes kasutajatele, kes on selle lahendusega harjunud.

Milline on teie suhtumine kasutajasõbralikkuse reeglitele, pidades silmas neid veebidisinereid, kes loovad väga loomingulisi portfoolio saite või blogisid?

Jah. Esiteks, kunst versus disain lubab teha mida iganes, kui tegemist on kunstilise projektiga ja mitte utilitaarse eesmärgiga.

Isegi, kui sellisel puhul on tegemist ärilise eesmärgiga, siis kunstilise disainiga portfoolio lehekülje puhul ei ole kasutajasõbralikkuse printsiibid nii kriitilise osatähtsusega kahel põhjusel:

Esiteks, selle lehkülje külastajad on tõenäoliselt inimesed, kes tunnevad valdkonda, kes pöörduvad sinu lehele just sellepärast, et nad vajavad midagi sellist, mida sa pakud. Ja teiseks, inimesed, kes tulevad sinu portfoolio lehele, siis nad ei tee seal eriti midagi kui et lihtsalt uurivad põnevusega ja imetlevad, millega sa tegeled, neil pole ju kuskile kiiret ega kindlat eesmärki.

Võtame näiteks paljukiidetud e-poe keskonna Amazon.com. Miks on see nii edukas ja kas sa näed seal kasutajasõbralikkuse vigu?

Nende peamiseks edu aluseks on see, et neil on e-poe kohta väga loogiline ja lihtne ülesehitus, mis ühekorraga ei paistagi välja, aga selle taga on tohutult põhjalik ja läbimõeldud informatsioon ja navigatsioonisüsteem. Ja loomulikult on Amazon.com tõestanud ennast oma silmapaistva kiiruse ja teenindusega, ka hinnad on mõislikult head, kuigi mitte alati absoluutselt madalaimad, kuid heade kaupade puhul konkureerivad nad teiste omataolistega kindlasti.

Disain on hea nii toote kuvamise puhul, kui ka põhjaliku tooteinfoga, mida loovad ka kasutajad ise. Amazon oli üks esimesi, kes pidas täiesti õigeks seda, et tuua välja ka negatiivsed arvamused toote kohta, mis on äärmiselt positiivne ja aus nähtus. See tõstab silmapilkselt kasutajate silmis usaldusväärsust.

Muidugi, alustades kiitusega, siis Amazon ei peaks olema eeskujuks teistele omataolistele saitidele, kuna seal on siiski ülekuhjatult palju informatsiooni ühel lehel. Liiga palju keerulist navigatsiooni ei aita kindlasti kaasa ostu sooritamisele. Vilunud Amazoni kasutajad loomulikult on rahul, aga esmakasutajatele võib see kompleksus tekitada hirmu ja otsustusvõimetust. Paljud teised e-poed peaksid siiski lähtuma lihtsamast disainist, kuna nende külastatavus on kindlasti väiksem kui Amazon.com puhul.

Amazon.com oli algselt raamatupood. Nüüd, kus ta müüb praktiliselt kõike, mida maailmas olemas on, siis tema miinuseks ongi just see, et ta ei oska inimest õpetada, kuidas tootekategooriates ringi vaadata, vaid pakub automaatselt igasuguseid muid tooteid, mis ei pruugi sugugi selle kasutaja maitsele olla. Aga siiski, ta teeb seda järeleandmatult ja automaatselt.

Kas kasutajasõbralikkuse nipid epaksid olema ühesugused igasuguse internetilehekülje puhul või siiski vastavalt lõpptarbija iseloomule (näiteks, tehnoloogia lehekülg versus uudisteportaal)?

Kasutajasõbralikkus tähendab alati kahte asja: kes on külastajad ning mis on nende eesmärk?

Just sellepärast ei saa luua veebilehekülgi, mille disain on alati üks, tuleks lihtsalt vahetada logo ja natuke värvi. Paraku on selliseid ettevõtteid, kes selliseid tooteid pakuvad ja neid ka ostetakse. Aga tihtipeale on see tuulde visatud raha kliendi poolt.

Näiteks, kui inimestel on vaja vaid väga lihtsat informatsiooni, siis piisab veebikujundusest, kus see vajalik info on lihtsalt ritta üles kirjutatud. Ilma igasuguse efekti ja lennuka disainita.

Kui aga tegemist on juba keerukama leheküljega, kus on informatsiooni rohkem, siis selle informatsiooni kättesaadavus tuleks teha väga lihtsaks.

Samuti võib näiteks tuua, et inimesed, kes on valdkonnaga hästi tuttavad, siis disain peaks olema vastav just nendele. Samas, peaks see disain olema vastuvõtlik ka inimestele, kes valdkonnaga on vähem kursis. Selliselt lahendavad meditsiiniga tegelevad ettevõtted oma online keskkonda: luuakse erinev disain arstidele ning patsientidele.

Tänapäeval paljud internetilehküljed on erinevate moodulitega/informatsiooniga üle kuhjatud, uudisvood, Twitter, RSS jne. Kas infoküllased lehed on kasutajasõbralikud?

Jah, ikka on, aga… See suur AGA tähendab seda, et mida rohkem infot, seda rohkem vaeva peab nägema kasutajasõbralikkusega.

Lihtsus on loomulikult eelistatav märksõna. Kuid, kui on raske olukord, mis nõuab paljusid lisasid, siis tuleb disaini testida pikaajalisemalt. Ja oht on välja anda midagi suurt ja ebakorrektselt testitud mahukat lehekülge, kuigi väiksemamahulise internetilehekülje puhul on see oht oluliselt väiksem.

Kas sa oled päri Jakobi printsiipidega? Kas kasutajasõbralikkuse reegleid tuleks alati rakendada? Jaga oma arvamust selle artikli kohta.

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *