Kuidas valida sobiv sisuhaldustarkvara oma järgmisele veebiprojektile?

Kuidas valida sobiv sisuhaldustarkvara oma järgmisele veebiprojektile?

PHP tulekuga on sisuhaldustarkvarast (CMS – ‘content management system’) saanud veebiarenduse üks põhiline tööriist. Nii saab veebilehekülgi ehitada kergemini ja kiiremni, paljud arendajad on loonud täiesti tasuta CMS lahendused. Ja nüüdseks on pea igal ettevõttel oma sisuhaldustarkvara riiulil oma klienti ootamas, ning lisaks veel on turul saadaval terve hunnik vabavaralisi ehk täiesti tasuta (või osaliselt tasuta) lahendusi, mille vahel valida ei olegi nii lihtne.

Olen ise lähemalt tuttav nelja sisuhaldustarkvaraga. Lähemalt tuttav selles mõttes, et olen proovinud installida ja seadistada sisuhaldustarkvara valmis tehtud kujundusele. Nendeks on Eesti omad Saurus, revolutsiooniline Edicy, ning vabavaralised WordPress ja Joomla!

Valikuid vabavaraliste hulgas on aga veel. Igalühel omad plussid miinused. Et endale sobivat leida, selleks tuleb ka neid proovida, või siis põhjalikumalt uurida teiste käest. Olen näiteks kuulnud, et Joomla! on igati vinge CMS süsteem, kuid paraku mulle isiklikult tundub see sisuhalduse pool ikka parajalt ebaloogiline ja keeruline. Kaugel sellest, et Joomla! sisuhaldusest võiks mõni ettevõtte sekretär aru saada.

Tahtsin selle artikliga uurida (lugesin mitmeid blogisid, foorumeid, küsisin kohalikelt spetsialistidelt nõu), millised need populaarsemad sisuhaldustarkvarad on, mille vahel võiks valida. Mis on nende plussid ja miinused. Millist üldse valida, vastavalt sellele, millist eesmärki sinu ettevõtte internetikeskkond täidab. Artiklis tuleb juttu justnimelt populaarsematest vabavaralistest CMS-idest, mida ka nüüd Eesti turul tublisti viljeletakse. Loodetavasti on see artikkel abiks ka sulle, kui sa otsustad, millist vabavaralist CMS-i kasutada.

Mis on CMS?

Teema sissejuhatuseks võiks siis meelde tuletada, mis see CMS (‘content management system’) üldse on. Nagu nimigi ülteb, siis tegemist on sisu haldamise süsteemiga, mis veebi aplikatsioon, mis kasutab andmebaasi (tavaliselt MySQL) või mõnda muud meetodit, mis võimaldab luua, muuta ja säilitada HTML sisu. Sisu luuakse ja hallatakse administreerimisliideses, mis on veebi üks osa ja nimetatakse seda ‘Back-End’ osaks. Lehte ise, mida tavakasutajad internetis näevad, nimetatakse ‘Front-End’ osaks.

Miks kasutada CMS-i?

Neid põhjusi on päris mitu, aga põhiliseks eesmärgiks on ikkagi võimaldada internetikeskkonnas lihtsalt ja kiirelt asju lisada. Internetikeskkond ei sisalda aga ainult tekstifaile. Seal on ka igasuguseid muid vidinaid. CMS-i ülesandeks ongi võimaldada nende muude vidinate lihtsat arendamist, mis “puhtalt lehelt” programmeerimise puhul nõuab rohkem aega. Siinkohal tulebki mängu õige sisuhaldustarkvara leidmine. Kui juba vabavaralist sisuhaldust valida, siis peaks selle arendamine olema võimalikult lihtne. Muidu võiks ju mõnel PHP programmeerijal algusest peale lasta päris oma haldus valmis teha.

5 peamist viga, mida tehakse

Viga 1: CMS mis sobib vaid asjatundjatele

Päris keeruline on meeles pidada, et sisuhaldustarkvara ei ole mõeldud ainult sulle endale, vaid see võiks olla ka mõeldud sekretäridele. Kuigi CMS-i arendust on tehtud juba üle aastakümne, siis millegipärast on ikkagi palju neid, mis on nii keeruliseks tehtud. Isegi, kui oled leidnud endale sobiva CMS-i, siis mõtle ka sellele, kas selle haldamisest saab ka su klient aru. Kindlasti mõtle oma kliendi koolitamisele. Mida lihtsam ja loogilisem on administreerimise keskkond (‘admin interface’), seda parem. Vajadusel saad seda sättida oma kliendile loogilisemaks, ta ju ei pea saama endale kõiki õigusi sisuhaldussüsteemis.

Viga 2: Mida suurem, seda parem

Isegi, kui paljud inmesed seda suurt, võimsa toe, templiitide galeriiga, miljonite pluginate ja moodulitega CMS süsteemi kasutavad, ei tähenda alati, et see on kindla peale minek, et see ongi õige valik. Võtaks näiteks selle Linuxi liikumise. Millegipärast on päris palju neid, kes seda kasutavad ja üritavad ka teisi seda usku pöörata. Miks peaks enda elu sellepärast keerulisemaks tegema, kui on valida midagi palju lihtsamat ja ägedamat. Pole mõtet mõjutustega kaasa minna, otsusta ise, mis sinule kõige rohkem sobib. Ja kui lood midagi kliendile, siis loomulikult, mis kliendile rohkem sobib.

Eks tavaliselt minnakse kaasa massiga. Põhjus, miks valitakse CMS lahendust, kus on palju kasutajaid, on see, et kui nii palju inimesi kasutab, ju siis on hea. Selliste suurte toodete puhul käib arendamine tihti fännide enda poolt. Ei ole ühte ja selget arendustiimi, vaid iga asjatundja või amatöör klõbistab midagi kokku, paneb letile. Ja lõppkokkuvõttes ongi olukord, kus lihtsalt galerii mooduli lisamiseks oma internetikeskkonda pead sa valima mitme tuhande lahenduse vahel, millest pooled ei pruugi töötada või siis nad lihtsalt ei sobi sinu maitsega.

Viga 3: Väike, lihtne lahendus ajab asja ära küll

Põhimõtteliselt sama, mis #2 räägitud. Miks ennast vaevata, parem valida väga lihtne CMS? Kindlasti paljud mõtlevadki nii. Kindlasti tuleks enne selgeks teha, millist funktsionaalsust sinu tulevane internetikeskkond peaks sisaldama. Kiired ja lihtsad CMS-id ei pruugi sinu ootustele vastu tulla. Või siis teine asi on see, et meelitatakse sind CMS-i kasutama, aga iga liasjubina eest, mida sa tõenäoliselt pead ikkagi kasutama, maksab mingit raha. Ka selliseid odavaid lõkse seab nii mõnigi CMS-i pakkuja.

Viga 4: Ei viitsi uurida, kasutad esimest ettejuhtuvat

Nagu lugenud olen ja mitmelt inimeselt ka kuulnud, siis see on tüüpiline viga. Ka mina tegin selle vea alles hiljuti. Kuulsin ja uurisin, et Joomla! on üks igati asjalik sisuhaldustarkvara. Jah, ta tõepoolest on, aga selle seadistamine pole sugugi nii loogiline ja administreerimiskeskkonnaga harjumine võtab tublisti aega. Vajadusel uuri CMS-i foorumeid, DEMO versioone, kirjuta administraatoritele, küsi ausat arvamust veebiarendajatelt, keda sa võid tunda.

Kui proovid uut administreerimisliidest, siis kindlasti peaksid seda enne enda tarbeks testima ja proovima. Ära enne luba midagi kliendile, sest tõenäoliselt selle administreerimisliidese tundma õppimine ja selle testimine võtab rohkem aega. Ka mina sain sellise tobeda kogemuse. Arendaja lubas valmiskujunduse ehitada vabavaralise CMS-i peale 2 nädalaga, kuid läks hoopis 2 kuud. Loomulikult, oli ka lõpplahenduses palju vigu ja anomaaliaid, mida arendaja oli unustanud segaduses templiitides ära muuta.

Viga 5: Lubad IT spetsialistil valida CMS-i

Ei ole just alati kõige parem mõte, kui täiesti pimesi usaldada mõnda IT kutti. Kui tegemist ei ole just IT kutiga, kes pole end tõestanud hea asjatundjana nii koodis kui ka kasutajasõbralikkuse vallas. Tihtipeale IT kutid on koodi inimesed, neile tundub kõik nii lihtne ja loogiline. Kui ta hakkab selgitama, et pildi lisamiseks pead teksti sisse kirjutama mingisuguse pisikese nurksulgudega koodi, siis asi ei lõhna hästi. Usalda tüüpi, kes tunneb hästi nii koodi, kasutajasõbralikkuse printsiipe, kui orienteerub hästi internetiturunduse vallas. Isegi, kui sa midagi aru ei saa ja IT tüübi jutt kõlab sulle puhta kullana, siis sinu enda huvides (kui sa oled edaspidi lehekülje haldaja) on see, et sa kahtled pisut tema jutus.

Hea soovitus oleks näiteks, et sa kirjutad selgelt nimekirja nendest omadustest, milline peaks sisuhaldustarkvara välja nägema ja mida võimaldama. Nii saab CMS-i ehitaja valida just õige vabavaralise halduse, vastavalt nendele omadustele.

Mida CMS-i valikul kõigepealt tähele panna?

Eks on mitmeid asju, mida peaks CMS-i valimisel silmas pidama, kõik oleneb sinu enda maitsest või siis kliendi ootustest. Aga siin on mõned põhilisemad, mis aitavad otsust langetada:

  1. Kiire ja lihtne installeerimine
  2. Lihtne ja loogiline administreerimiskeskkond
  3. Lihtsasti paigaldatavad lisad (pluginad, moodulid)
  4. Lihtne templiidi muutmise võimalus
  5. Hea abitugi (foorumid)

Kindlasti vabavaralise CMS-i oma veebilehekülg on see, mille järgi järeldada, kas tegemist on võimeka pakkujaga või mitte. Surfa ringi ja proovi vaadata, milliseid templiite see CMS võimaldab. Kas on ka selliseid templiite, mis sinu tulevase projekti jaoks sobiks. Mõnedel CMS-i pakkujatel on liiga vähe templiite, kui nad just tasulised pole. Joomla! on näiteks hea näide, sellel on palju häid templiite, kusjuures täiesti tasuta. Samas, Drupalil on templiitide valik päris tagasihoidlik, vingemate templiitide eest peab aga maksma.

Mõned näited paljutõotavatest vabavaralistest CMS-idest

Jumal tänatud, et on CMS tarkvara arendajaid kes mõtlevad “karbist väljas”. Oleks aeg keerulistest administreerimiskeskkondadest juba üle saada ja teha haldamine lihtsaks ja loogiliseks. Vähemalt lõpptarbijale, kes oleks näiteks ettevõtte sekretär, mõni assistent. Las IT spetsialistid paigaldavad asja, aga haldamine olgu lihtne ja loogiline.

Ka Joomla! ja Drupal võiks vaikselt liikuda “drag-n-drop” suunas ning tuua haldamine lehe esiküljele. Loodetavasti uus põlvkond arendajaid teevad mõne aastaga selles vallas põhjaliku pöörde.

Edicy

… on selgelt Eesti päris oma hea näide paljutõotavast vabavaralisest CMS-ist, mis areneb äraütlemata kiirelt. Loodetavasti, jätkub neil jõudu, tahtmist ja ressursse, et asjaga lõpuni minna.

Frog CMS

Paljukiidetud PHP CMS-põhine tarkvara. Kuigi selle halduse kasutajaskond ei ole eriti suur, siis arendustöö käib suure intusiasmiga ning on selgelt näha, et arendajad (nii nagu Edicy puhulgi) mõtlevad kõige olulisemale: kuidas teha võimekat toodet, aga mis oleks ka väga väga lihtne.

Concrete5 CMS

See CMS läheneb asjale teisiti, kui hulk teisi vabavaralisi tarkvarasid. Administreerimine käib lehe ees, päris sarnane Edicy ja LightCMS lahendusega. Äärmiselt lihtne ja kasutajasõbralik.

iWeb

See on Apple-i päris esimene katse luua veebihaldamise süsteem. Kuigi tegemist on veel üsna lihtsa süsteemiga, mis ei toeta mitmeid veebirakendusi, siis sellegipoolest võib tulevikus sellest tulla hitt, juhul kui Apple viitsib sellega põhjalikumalt tegeleda. Tasub silma peal hoida.

Populaarsete CMS-ide TOP 5

1. Drupal

Drupalit peetakse väga funktsionaalseks sisuhalduseks, mis praegu saadaval on. Võimaldab lihtsalt sisu hallata, samuti on tal täiesti mugavad moodulid olemas, mis rahuldab igasuguseid vajadusi. Lehe kujundust on kerge CSS-iga arendada. Võrreldes palude teistega, mis ka siin listis nüüd järgnevad, on tegemist ühe loogilisema ja lihtsama ülesehitusega CMS-iga. Kindlasti soovitatav, kui teed nende viia vahel oma vailku.

2. WordPress

WordPress alustas peaasjalikult blogi tarkvarana, aga on tänaseks muutunud võimekaks sisuhaldussüsteemiks. Ajapikku on ka lehe administreerimise osa muutunud lihtsamaks ja loogilisemaks. Kindlasti mitmed blogijad on selle omaks võtnud, aga üllatavalt hästi töötab see ka mistahes veebilahendusele.

3. Radiant CMS

Jällegi lihtsa ülesehitusega ja paljukiidetud valik.

4. Magento

Võimekas CMS lahendus, mis sobib väga hästi väiksemate ja suuremate e-poodide loomiseks. Väga soovitav igale e-poe arendajale.

5. Silverstripe

Võimekas CMS. Oma potentsiaaliga läheneb Drupalile, kuigi neid kahte ei anna veel võrrelda. Aga mahub kindlasti TOP5 soovitatava CMS-i hulka.

Mitmed ütlevad, et Joomla! on saatanast

Õppisin ka ise hiljuti Joomlat! tundma. Nimelt, seadistasin mitmekeelse lehe Joomlale. Ütleme ausalt, siis olles kokku puutunud igasuguste erinevate sisuhaldustega, siis Joomla! tekitas mõneks hetkeks hämmingu küll. Kuigi sel on suur valik templiite ja korralik tugi olemas, siis sisu ülespanek oli ikka paras peavalu. Ja peavalu oli ka sobivate moodulite/pluginate installimine. Lõpuks juhtus ka see, et ühel päeval Joomla! lihtsalt ei töötanud, ei saanud sisse enam logida (kuigi ei olnud parooli ega kasutajanime muutnud) ning lehe esiküljel näitas valget lehte. Ja ma ei olnudki ainus, kel see probleem tihtipeale tekkis.

Et Joomlaga hakkama saada, selleks pead sa olema IT valdkonnas üsna nutikas. Ehk, mõnes mõttes väga võimekas, aga teisest küljest ühe lehe ülespanekuks tuleb teha miljon asja, ja see ajab pisut marru. Kuigi paljud räägivad, et nende klientidele tundub Joomla sisuhaldus igati loogiline. Võib-olla sellepärast, et nad pole muude lahendustega hästi kursis.

Kokkuvõtteks

Soovitav on alati CMS-ide kohta teha väikest eeltööd, enne kui otsustad midagi kasutama hakata ja suure tööga alustada. Olulised on CMS puhul siiski see, et lehe üles panek ja sisu muutmine oleks lihtne. Millist sisuhaldustarkvara sina kasutad? Milliseid CMS-e sa soovitad ja milliseid laidad? Sinu arvamus on väga teretulnud.

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *